Kui paljusid neist 10 skulptuurist te maailmas teate? Kolmemõõtmelisel skulptuuril (Skulptuuridel) on pikk ajalugu ja traditsioon ning rikkalik kunstiline säilivus. Marmorit, pronksi, puitu ja muid materjale nikerdatakse, nikerdatakse ja skulptuuritakse, et luua kindla ruumiga visuaalseid ja käegakatsutavaid kunstilisi kujutisi, mis peegeldavad sotsiaalset elu ja väljendavad kunstnike esteetilisi tundeid, esteetiliste ideaalide kunstiline väljendus. Lääne skulptuuri areng Kunst on kogenud kolme tippu, esitades täieliku pildi kunstist, nagu me seda tunneme. Oma esimese tipu saavutas see Vana-Kreekas ja Roomas. Tippkuju oli Phidias, teiseks tipuks sai aga Itaalia renessanss. Michelangelo oli kahtlemata selle ajastu tippfiguur. 19. sajandil Prantsusmaa oli Rodini saavutuste tõttu ja sisenes kolmandasse tippu. Pärast Rodini astus lääne skulptuur uude ajastusse – moodsa skulptuuri ajastusse. Skulptuurikunstnikud püüavad vabaneda klassikalise skulptuuri köidikutest, võtta kasutusele uusi väljendusvorme ja taotleda uusi kontseptsioone.
Tänapäeval saame iga perioodi kunstiloomingut ja läbimurdeid näidata läbi skulptuurikunsti panoraamajaloo ja neid 10 skulptuuri tuleb teada.
1
Nefertiti büst
Nefertiti büst on 3300 aastat vana maalitud lubjakivist ja kipsist portree. Kujule on graveeritud Nefertiti, Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni suur kuninglik naine. Üldiselt arvatakse, et selle kuju nikerdas skulptor Thutmose aastal 1345 eKr.
Nefertiti büst on muutunud üheks kõige hinnatumaks Vana-Egiptuse pildiks, millel on kõige rohkem reproduktsioone. See on Berliini muuseumi tähtnäitus ja seda peetakse rahvusvaheliseks esteetiliseks näitajaks. Nefertiti kuju kirjeldatakse kui üht iidse kunsti mainekamat kunstiteost, mis on võrreldav Tutanhamoni maskiga.
“Sellel kujul on pika kaela, elegantsete kaarjakujuliste kulmude, kõrgete põsesarnade, pika sihvaka nina ja elava naeratusega punaste huultega naine. See teeb Nefertitist iidse kunstiteose. Üks ilusamaid naisi."
See asub Berliini muuseumisaare uues muuseumis.
2
Võidujumalanna Samothraces
Samothrace võidujumalanna, marmorist kuju, kõrgus 328 cm. See on kuulsa skulptuuri originaalteos, mis elas üle Vana-Kreeka perioodi. Seda peetakse haruldaseks aardeks ja autorit ei saa uurida.
See on kombinatsioon jäikadest ja pehmetest kunstiteostest, mis on loodud meenutama Demetriuse, Samothrakeuse vallutaja lüüasaamist Vana-Kreeka merelahingus Egiptuse kuninga Ptolemaiose laevastiku vastu. Umbes aastal 190 eKr püstitati see kuju Samothrakeele templi ette, et tervitada võidukaid kuningaid ja sõdureid. Näoga meretuule poole sirutas jumalanna oma uhked tiivad, justkui hakkaks ta kaldale tulnud kangelasi embama. Kuju pea ja käed on moonutatud, kuid läbi õhukeste riiete ja voltide saab siiski paljastada tema kaunist keha, kiirgades elujõudu. Kogu kujul on valdav vaim, mis peegeldab täielikult selle teemat ja jätab unustamatu pildi.
Pariisis asuv Louvre on üks kolmest Louvre'i aardest.
3
Milose Aphrodite
Milose Aphrodite, tuntud ka kui Murtud käega Veenus. See on tunnistatud Kreeka naiskujude seas seni kauneimaks kujuks. Aphrodite on Vana-Kreeka mütoloogias armastuse ja ilu jumalanna ning üks kaheteistkümnest Olümpose jumalast. Aphrodite pole mitte ainult seksijumalanna, vaid ka armastuse ja ilu jumalanna maailmas.
Aphroditel on Vana-Kreeka naiste täiuslik figuur ja välimus, mis sümboliseerib armastust ja naiste ilu ning seda peetakse naise füüsilise ilu kõrgeimaks sümboliks. See on segu elegantsist ja võlust. Kogu tema käitumine ja kõnepruuk on A-mudeli hoidmist ja kasutamist väärt, kuid see ei saa esindada naiselikku kasinust.
Kuidas katkiste kätega Veenuse kaotatud käed algselt välja nägid, on saanud kunstnike ja ajaloolaste seas enim huvitatud mõistatusteema. Skulptuur on praegu Pariisis Louvre'is üks kolmest aardest.
4
David
Donatello pronksskulptuur “Taavet” (umbes 1440) on esimene teos, mis taaselustab iidse alastikujude traditsiooni.
Kuju sees pole see piibellik kuju enam kontseptuaalne sümbol, vaid elav, lihast ja verest elu. Alastipiltide kasutamine religioossete kujutiste väljendamiseks ja liha ilu rõhutamiseks näitab, et sellel teosel on verstapostiline tähendus.
Kui Iisraeli kuningas Heroodes 10. sajandil eKr valitses, tungisid vilistid. Seal oli sõdalane nimega Koljat, kes oli 8 jalga pikk ja relvastatud tohutu hellebardiga. Iisraellased ei julgenud 40 päeva võidelda. Ühel päeval läks noor David külastama oma venda, kes teenis sõjaväes. Ta kuulis, et Koljat oli nii võimukas ja riivas tema enesehinnangut. Ta nõudis, et kuningas Heroodes nõustuks oma häbiga minema ja tapma Koljatis iisraellasi. Heroodes ei saanud seda paluda. Pärast seda, kui Taavet välja tuli, möirgas ta ja lõi Koljatile troppmasinaga pähe. Uimastatud hiiglane kukkus maha ja Taavet tõmbas järsult mõõga ja raius Koljati pea maha. Taavetit on kujutatud kujus armsa karjapoissina, kes kannab karjasemütsi, hoiab paremas käes mõõka ja astub ta jalge alla lõigatud Koljati pähe. Tema näoilme on nii rahulik ja tundub pisut uhke.
Donatello (Donatello 1386-1466) oli esimene vararenessansi kunstnike põlvkond Itaalias ja 15. sajandi silmapaistvaim skulptor. Skulptuur asub praegu Itaalias Firenzes Bargello galeriis.
5
David
Taaveti kuju loodi 16. sajandi alguses. Kuju kõrgus on 3,96 meetrit. Tegemist on renessansiaegse skulptuurimeistri Michelangelo esindustööga. Seda peetakse üheks uhkemaks meessoost inimkujuks lääne kunsti ajaloos. Michelangelo kujutas Taaveti pead enne lahingut veidi vasakule pööratud, tema pilk oli suunatud vaenlasele, vasak käsi hoidis tropi õlal, parem käsi vajus loomulikult rippu, rusikad kergelt kokku surutud, välimus oli rahulik, mis näitab Davidi meelekindlust. , julgust ja veendumust võidus. Olemas Firenze kaunite kunstide akadeemias.
6
Vabadussammas
Vabadussammas (Statue Of Liberty), tuntud ka kui Liberty Enlightening The World (Liberty Enlightening The World), on Prantsusmaa 100. aastapäeva kingitus Ameerika Ühendriikidele aastal 1876. Vabadussammas valmis kuulsa prantsuse skulptori Bartholdi poolt. 10 aasta jooksul. Lady Liberty on riietatud Vana-Kreeka stiilis rõivastesse ning kroon, mida ta kannab, sümboliseerib seitsme maailmajao ja nelja maailma ookeani seitset torni.
Paremas käes hoiab jumalanna vabadust sümboliseerivat tõrvikut ja vasakus käes 4. juulil 1776 graveeritud “Iseseisvusdeklaratsiooni” ning jalge all on katkised käerauad, köidikud ja ketid. Ta sümboliseerib vabadust ja vabaneb türannia piirangutest. See valmis ja avati 28. oktoobril 1886. Sepistatud kuju sisekonstruktsiooni kujundas Gustave Eiffel, kes ehitas hiljem Pariisi Eiffeli torni. Vabadussammas on 46 meetri kõrgune, selle alus on 93 meetrit ja kaal 225 tonni. 1984. aastal kanti Vabadussammas maailma kultuuripärandi hulka.
7
Mõtleja
“Mõtleja” kujundab tugeva tööinimese. Hiiglane oli kummardunud, põlved kõverdatud, parem käsi lõuga toetanud, jälgides vaikselt allpool juhtunud tragöödiat. Tema sügav pilk ja huultega rusikat hammustav žest näitas äärmiselt valusat meeleolu. Skulptuurfiguur on alasti, kergelt kaardunud vöökohaga. Vasak käsi asetatakse loomulikult vasakule põlvele, parem jalg toetab paremat kätt ja parem käsi võetakse terava joonega lõuakujult maha. Kokkusurutud rusikas surutakse vastu huuli. See on väga sobiv. Sel ajal on tema lihased närviliselt punnis, paljastades täisjooned. Kuigi kuju kujutis on paigal, näib see näitavat, et ta teeb piduliku ilmega kõrge intensiivsusega tööd.
“Mõtleja” on eeskujuks Auguste Rodini teoste üldisest süsteemist. See on ka tema maagilise kunstipraktika peegeldus ja peegeldus. See on ka peegeldus tema ülesehitusest ja inimliku kunstilise mõtte – Rodini kunstilise mõttesüsteemi tunnistuse – integreerimisest.
8
Õhupalli koer
Jeff Koons (Jeff Koons) on kuulus Ameerika popkunstnik. 2013. aastal valmistati tema õhupallikoer (oranž) läbipaistva kattega roostevabast terasest ja Christie suutis püstitada rekordhinna 58,4 miljonit dollarit. Koons lõi ka teisi sinise, magenta, punase ja kollase värvusega versioone.
9
ämblik
Luis Bourgeois' kuulus teos “Ämblik” on rohkem kui 30 jalga pikk. Muljetavaldav on see, et suur ämbliku skulptuur on seotud kunstniku enda emaga, kes oli vaibaparandaja. Nüüd ämblikuskulptuurid, mida näeme, pealtnäha haprad, pikad jalad, kaitsevad vapralt 26 marmormuna, justkui kukuvad kohe maha, aga äratasid edukalt ka avalikkuse hirmu, ämblikud on nende korduv välimus Teemade hulgas on skulptuurämblik aastal 1996. See skulptuur asub Bilbaos Guggenheimi muuseumis. Luis Bourgeois ütles kord: mida vanem inimene, seda targem.
10
Terrakotasõdalased
Kes lõi Qin Shihuangi terrakotasõdalased ja hobused? Arvatakse, et vastust pole, kuid selle mõju hilisematele kunstipõlvkondadele eksisteerib tänapäevalgi ja sellest on saanud moesuund.
Postitusaeg: 12.10.2020